Uudised

« Tagasi

Päikselised ilmad kutsuvad sõitma rattaga – teeme seda ohutult.

Päikselised ilmad kutsuvad sõitma rattaga – teeme seda ohutult.

Jalgratturid on liikluspilti rikastanud juba kuujagu, kuid paraku on mitmed ratturid suure õhinaga ära unustatud nii mõnedki põhitõed, mida teedel liikude silmas peab pidama. Et kurbi tagajärgi vältida ja rattaga kevadest sügisesse kihutada tuletame meelde, mida rattur liikluses silmas peab pidama.

 

Jalgrattur sai autolt löögi, jalgrattur kaldus auto ette, veoauto ja jalgrattur sattusid liiklusõnnetusse, liiklusõnnetuses sai viga jalgrattur -  sellise sisuga politseiteated on paraku meie argipäev. Ka näitab politseistatistika, et just kevadeti, kui rattateed lumest puhtad ja ratturid emotsioonidest ja energiast pakatamas, juhtub õnnetusi jalgratturitega tavapärasest enam. Ka tänavuse aastaalguse statistika ei ole Tartumaa vaates üldsegi rõõmustav. Nelja ja poole kuuga on vigastada saanud 8 jalgratturit, neist 5 Tartus ja 3 Elvas.

Vältimaks liiklusõnnetusi ratturi ja mootorsõiduki vahel, tuleks oma teadmisi ning oskusi värskendada. Esmalt enne sõitu kontrollida, kas jalgratta pidurid ja signaalkell on endiselt töökorras ja toimivad. Et ratas kaasliiklejate jaoks nähtav oleks, peab sel ees olema valge ja taga punane tuli ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Sõites pimedal ajal või halva nähtavuse tingimustes peavad ratta esi- ja tagatuli olema sisse lülitatud. Et ka ise mitte märkamatuks jääda, on mõistlik ise samuti sõites kanda ohutusvesti või helkurmaterjaliga varustatud erksavärvilist riietust.

Liiklemine ei ole midagi uut ega midagi erilist, vaid igapäevase elu oluline osa. Liikluses ja liiklemises on üsna palju iseenesestmõistetavat, kuid ohutuks liiklemiseks sellest alati ei piisa. Igapäevaselt liikluses osaledes ja ka sageli teiste liiklejate peale pahandades tasub mõelda, kas me ka ise oma käitumisega saame midagi teha selleks, et olukord paraneks. Kunagi õpitud liiklusteadmiste  värskendamine enne rattahooaega ei ole kunagi liiast.

 

Sõiduteel rattaga liigeldes peab rattur meeles pidama, et ta on seal samasugune täisväärtuslik liikleja nagu autojuhidki. See tähendab, et reeglitest tuleb kinni pidada ja oma manöövritest aegsasti märku anda, seega pöörates paremale või vasakule on vaja eelnevalt anda käega suunamärguanne. Tihtipeale on liikluses märgata, et jalgratturid kas unustavad või jätavad teadlikult märguande andmata  ja see võib tekitada väga ohtliku olukorra liikluses. Seejuures tuleb meeles pidada, et autoga võrreldes on jalgrattur alati nõrgem osapool.  Enne igat manöövrit tehes peab jalgrattur veenduma pöörde ohutuses ja andma sellest märku kaasliiklejatele.

 

Sõiduteel peab jalgrattaga sõitma võimalikult selle parema ääre läheduses. Erandiks vaid ümberpaiknemine vasak- või tagasipöörde tegemiseks. Loomulikult peab sõidutee servast paiknemise kauguse valikul arvestama tee tingimuste ja seisukorraga. Sõitmisel peab hoidma ohutut külgvahet. Ohutu külgvahe jalakäijaga on 0,5 m ja mootorsõidukiga 1,5 m. Jalgratast käekõrval lükates peab liikuma sõidutee pärisuunalise ääre lähedal võimalusel väljaspool sõiduteed.

 

Tee andmisel peab rattur juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguandest. Sõiduteede lõikumise kohal, kus sõidu järjekord ei ole määratud peab jalgrattur andma teed paremalt lähenevale juhile. Seda nõuet tuntakse rahvasuus ka paremakäereeglina. Kui jalgrattur ei tea kas ta liikleb peateel, sõidueesõigusega teel või kõrvalteel, peab ta tegutsema arvestusega, et asub kõrvalteel.

Eriti tähelepanelik peab jalgrattur olema ka ülekäiguradade juures. Rattur võib ülekäigurada ületada jalgrattalt maha tulemata, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil sõidukijuhi suhtes eesõigust välja arvatud juhul kui jalgrattur ületab sõiduteed millele sõidukijuht pöörab.

 

Lisaks ratturitega juhtunud liiklusõnnetustele teevad politseile muret ka meie igapäeva liikluses ringi sõitvad napsised jalgratturid. Seaduse kohaselt on keelatud juhtida jalgratast alkoholijoobes ja seda nii linnas kui maal. Ka kesvamärjukesele jalgrattaga poodi järgi sõites tuleb kaine juhina liikluses osaleda. Ainuüks selle aasta esimese kvartali jooksul on politsei Tartumaal kõrvaldanud sadulast 17 alkoholi tarvitanud jalgratturit, neist 5 Tartu linnas ja 2 väikses Elvas. Politseistatistikast nähtub, et enim kipuvad napsisena ratta sadulasse just keskikka jõudvad inimesed. Mullu tabati Tartumaal ligemal 100 alkoholi tarvitanud ratturit, neist suuremjagu vanuses 36-55 (53 isikut). Tendents näitab ka seda, et purjus rattureid liigub palju ringi väiksemates asulates, kus seda ohtlikku teguviisi saaksid takistada sealse väikse kogukonna liikmed, kes tegelikult ju kõik üksteist tunnevad.

 

Seetõttu kutsun ma kõiki olema tähelepanelikumad oma kogukonnaliikmete suhtes ning julgeme öelda poe juurest startivale napsisele sõbrale või naabrimehele, et selline käitumine on lubamatu ning ohtlik nii endale kui kaasliiklejatele.

 

Hooligem üksteisest ja turvalist liiklemist!

 

Kaja Suur

Tartumaa konstaablijaoskonna piirkonnavanem