Ajaloost
Ülenurme aleviku territooriumil rajati 17. sajandi esimesel poolel Ülenurme mõis (Uellenorm). Pärast sõda tegutsenud Ülenurme sovhoos reorganiseeriti 1968. aastal EPA Ülenurme õppe-katsemajandiks. 1950. aasta rajoniseerimiseni vastas praegune Ülenurme vald põhiliselt Ropka vallale, sellel territooriumil olnud Lemmatsi külanõukogu nimetati 1981. aasta detsembris Ülenurme külanõukoguks. 1. novembrist 1990 sai see ühena esimestest Eestis omavalitsusliku valla staatuse.
Asukoht
Ülenurme vald asub Tartu maakonnas, piirneb vahetult Tartu linnaga ning asub sellest edelas.
Lisaks Tartu linnale piirneb Ülenurme vald ka Tähtvere vallaga loodes, Nõo vallaga edelas, Kambja vallaga lõunas, Haaslava vallaga idas ning Luunja vallaga kirdes. Piirid Nõo, Kambja ja Haaslava valdadega on paljuski määratud looduslike tingimustega. Piir Nõo vallaga kulgeb mööda Ilmatsalu jõge, umbes ühe kilomeetri ulatuses mööda Tartu-Valga raudteed ning suhteliselt hõredasti asustatud põllumajanduspiirkonnas. Ülenurme ja Kambja valdade vaheline piir kulgeb valdavalt mööda Tatra jõe orgu ning peamiseks ühendusteeks Kambjaga on Tartu-Võru maantee. Põhiline osa piirist Haaslava vallaga kulgeb mööda Aardla poldrit, jagades selle kaheks. Piir Luunja vallaga läheb mööda Emajõge, kuid on vaevalt üks kilomeeter pikk.
Territooriumi üldiseloomustus
Oma pindalalt, suurusega 8634,9 ha, on Ülenurme vald peale Peipsiääre ja Piirissaare valdasid Tartumaal üks väiksemaid, moodustades 2,8% Tartumaast. Kujult on vald suhteliselt kompaktne - ulatus põhjast lõunasse on ligikaudu 13,3 km ja läänest itta 12,2 km. Valla ringpiiri pikkus on 57,4 km.
Maastikuliselt asub Ülenurme vald Kagu-Eesti lavamaal. Maastik on valdavalt avatud ja tasane, kohati leidub künklikke ja lainjaid alasid ning orge (Tatra jõe org). Valla piiridesse jääb mitu sood (Uhti soo, Konsu soo), poldriala ning Emajõe äärne luht.
Ülenurme vallas on kaks üle tuhande elanikuga alevikku (Ülenurme ja Tõrvandi) ning 12 küla. Valla administratiivkeskus paikneb Ülenurme alevikus. Valla keskusest Tartusse on 6 kilomeetrit.
Valla territooriumi läbib või on kogupikkuses kokku 14 riigiteed. Olulisemad neist on Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee, Tartu-Valga maantee ning Tartu-Viljandi maantee. Ülenurme valla vallateede kogupikkus on 107,5 km, sh Ülenurme ja Tõrvandi alevike teid 3,4 km. Mustkattega teid on 13,6 km ning kruusateid 93,9 km.
Valda iseloomustab suhteliselt kõrge elanike tihedus - 52 in/km˛, mis on oluliselt kõrgem kui Tartumaa keskmine (14,3 in/km2 - ilma Tartu, Elva ja Kallaste linnata) või Eesti keskmine (koos linnadega 35 in/km˛). Elanike arvult on Ülenurme vald teisel kohal Tartumaal (suurema rahvaarvuga on Tartu vald). Elanikkonnast üle poole elab valla keskuses Ülenurme alevikus ja Tõrvandi alevikus, vastavalt 1265 ja 1477 inimest (01.02.2007.a. seisuga).
Sümboolika
Valla vapp
Vapikilp on lainelõikega kaldjaotatud kuldseks ja roheliseks väljaks. Kilbi alumisel, rohelisel väljal on kuldne vannasadra kujutis.
Põhjendus:
Lainelõige tähistab Emajõe lähedust vallale. Kuldne vannasader rohelisel taustal sümboliseerib paikkonna ajaloolist seotust põllumajandusega ja ühtlasi osutab, et valla territooriumil asub Eesti Põllumajandusmuuseum, mille logoks on samuti vannasader.
Kuldne värv sümboliseerib küpsust ja viljakust. Roheline värv sümboliseerib loodust, põllundust, noorust ja elu.
Valla lipp
Ristkülikukujuline lipp jaotub horisontaalsuunas laineliselt kolmeks laiuks: ülemine ja alumine on kollased, 1 ühik laiad; keskmine on roheline, 2 ühikut lai. Rohelise laiu keskel on kollane vannasader. Lipu normaalmõõtmed on 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe 7:11 ühikut. |
